Tuesday, October 28, 2008
Pahteldamine ja lihvimine
Kips
Eesti rahvusehitusmaterjal - kips. Plaat 120x260 maksab umbes 170-200 eek. Paigaldamiseks vajalikud lisaks veel kipsikruvid ning korralik akutrell. Kipsi lõikamiseks on kõige parem vahend tapeedi nuga, millega siis heledamale poole tehakse lõikejoon ja plaat murtakse. Võib kasutada ka saage. Kinnitamisega on aga veidi keerulisem lugu. Esimesed 5 kruvi lasin tuimalt läbi kipsi. Vajalik on akutrellil määrata ära pöördetugevus (pole aimugi mis õige sõna on), vastaval millele mingil hetkel trell annab järgi ja katkestab kruvimise. Timmisn selle katse-eksituse meetodil ära ja edasi läks asi libedamalt. All pool kuskil andsin lingi, kust saab alla laadida täpse õpetuse, kui tihedalt tuleks kruvidega kinnitada. Töö läheb kiirelt ja silmaga tulemus näha, mis teeb tuju rõõmsaks.
Torutööd
Nende punaste tangidega siis lõigatakse toru, see sarvedega aparaat on frees, millega siis freesitakse sarnaselt kanalisatsioonitorule toru otsad, et tihendit ei rikuks.
Elekter
Pluss-miinus-ära-käpi. Vot nii on lood selle elektriga. Seetõttu käis kohal kogemustega elektrik, kes esmalt kaardistas vajadused ning paar päeva hiljem tuli vedas kaablid ära, paigaldas pistikud, põrandakütte termostaadi ja kõik muu mis hetkel võimalik oli. Osa töid jäi hilisemaks. Rulli kaablit, mille ise eelnevalt ostsin, sain kõrvale panna, ei sobinud, ostsin vale. Seega elektritööd tasub jätta ikka proffidele. Maha visatud raha u 500 eek.
Karkass
Hüva nõu siinkohal oleks järgmine, kõik kohad, kuhu tuleb tuleb kinnitada midagi tugevamalt, segistid, boiler jne, tuleks lisaks karkassile paigalda mõni tugevam plaat, olgu see siis saepuru või puitlaast. Muideks, läänes ehitatakse ikka nii, et karkassile tulebki peale näiteks puitlaastplaat ja alles sellele kipsplaat ja seda pigem viimistluseks. Seda peetakse normaalseks. Mõelge kasvõi sellele, et kui soovite seinale midagi paigaldada, siis kips ei pea üldjuhul vastu. Pildiraami peab veel vastu, aga näiteks riiul või telekas kukub pigem alla.
Soojustamine

Põrand valmis, aeg soojustada. Kuna tegemist suvilaga, siis soojustusele pole eriliselt rõhku pandud. Üldjuhul on nii, et maja tuleb alati väljast soojustada. Põhjuseks asjaolu, et talvel tungib külm läbi kiviseina ja kui seal ootab teda peno, mis külma edasi ei lase, tekib kivi ja soojustuse vahele niiskus, mis võib siis hallitust jne põhjustada. Hoolimata sellest, et tean, et nii ei tohi teha, ei jäänud muud üle kui siiski seest soojustada. Samas teades, et kui talv üle elatud, siis plaan maja ka väljast soojustada. Kuhu selle jutuga jõuda tahtsin, oli see, et otsustasin peno seinale sisse poole panna. Plaadid kinnitasin laisa inimesena seina tavalise väiksema survega makroflexiga, vahed samuti. Lisaks hiljem veel kivivilla vahetult enne kipsi karkassi ehitust. Lakke läks nii penot kui villa, kuna sain sõbralt tema ehituse ülejäägid. Toppisin kõik praod hoolsalt kinni, laes kasutasin villa pragude täitmiseks, kuna makrot lakke kehva lasta.
Betoneerimine
Kaabel paigas - aeg betoneerida. Kuna segumasinat omal polnud, rentimisega oleks palju vaeva pidanud nägema (haagise rent jne) ning ruutmeetreid palju polnud, siis hambad ristis tegin ämbris. Kasutasin tavalist põlevkivitsementti ja poest ostetud liiva. Just! Poest ostetud. Kuna vajadus liivale väike, siis ei olnud mõtet tellida kallurit liivaga, kes siis hunniku maha kallab, millest heal juhul siis 10% oleksin kasutanud. Väikeste kogustega ei jända keegi. Variant Pirita randa minna ei tulnud kah kõne alla, pealegi oleks see trahvitav tegevus. Seega ikka poest. Pakendatud minu mäletamist mööda 25 kg pakkidesse.
Segu segasin väikse aia kühvliga ja käsitsi. Sain mitu villi ja ranne jäi valusaks. Ämber ämbri kaupa tegin vist kokku 2 päeva, korraga ei viitsinud palju teha. Oluline siinkohal märkida ära üks tähelepanek, küttekaabel ei tohi puutuda vastu soojustust - võib läbi kärssada. Selleks et seda ei juhtuks kergitasin armatuuri kergelt, et segu kaabli alla ikka läheks. Lõpuks kui kogu põrand oli betoneeritud, kasutasin viimase kihina veel isetasanduvat segu, lisain kuni 3 cm seda. Tegemist on ülimalt mugava ja head tulemust andva seguga, kuid hind on krõbe. Arvestuslikult 6-7 ruudu katmine läks peaaegu tuhat krooni maksma. Oleks rahaboss, oleks kogu põranda sellest teinud. Aga siis vist poleks ka ise teinud? :) Veel üks märkus, põrandakütet ei tohi sisse lülitada ennem, kui betoon vähemalt 28 päeva kivistunud. Ütlesin nimelt "kivistunud" kuna betoon kivistub, mitte ei kuiva. Kui kuivab ja sellele veel näiteks soojapuhuriga kaasa aidata, siis parem jäta üldse betoneerimata ja pane kohe liiv - on lihtsam.
Segu segasin väikse aia kühvliga ja käsitsi. Sain mitu villi ja ranne jäi valusaks. Ämber ämbri kaupa tegin vist kokku 2 päeva, korraga ei viitsinud palju teha. Oluline siinkohal märkida ära üks tähelepanek, küttekaabel ei tohi puutuda vastu soojustust - võib läbi kärssada. Selleks et seda ei juhtuks kergitasin armatuuri kergelt, et segu kaabli alla ikka läheks. Lõpuks kui kogu põrand oli betoneeritud, kasutasin viimase kihina veel isetasanduvat segu, lisain kuni 3 cm seda. Tegemist on ülimalt mugava ja head tulemust andva seguga, kuid hind on krõbe. Arvestuslikult 6-7 ruudu katmine läks peaaegu tuhat krooni maksma. Oleks rahaboss, oleks kogu põranda sellest teinud. Aga siis vist poleks ka ise teinud? :) Veel üks märkus, põrandakütet ei tohi sisse lülitada ennem, kui betoon vähemalt 28 päeva kivistunud. Ütlesin nimelt "kivistunud" kuna betoon kivistub, mitte ei kuiva. Kui kuivab ja sellele veel näiteks soojapuhuriga kaasa aidata, siis parem jäta üldse betoneerimata ja pane kohe liiv - on lihtsam.
Subscribe to:
Posts (Atom)